ÖKOLOOGIA ALUSED LOENG 1 LEKTOR A. ZGURO

Loeng 12 ÖKOLOOGIA ALUSED Ökoloogia aine Ökoloogia alldistsipliinid Ökosüsteemi mõiste Biosfäär kui globaalne ökosüsteem Keskkonnategurid (ökoloogilised faktorid) Limiteerivad ökoloogilised faktorid Elukeskkond

Loeng 13 ÖKOLOOGIA AINE Ökoloogia kreeka sõnadest oikos – maja, kodu, elupaik logos – teadus, õpetus Ökoloogia – teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid Saksa loodusteadlane Ernst Haeckel 1866.a

Loeng 14 ÖKOLOOGIA AINE Ökoloogia – teadus, mis uurib loodus- ja antropogeensete süsteemide funktsioneerimise seadusi, samuti looduse ja inimühiskonna omavaheliste suhete optimaalseid vorme. Экология – это наука, которая изучает законы функционирования природных и антропогенных систем, а также ищет оптимальные формы взаимоотношения природы и человеческого общества

ÖKOLOOGIA AINE ÖKOLOOGIA LOODUSTEADUSED: bioloogia, zooloogia, botaanika, anatoomia, füüsika, keemia, meditsiin, agronoomia jt TEHNIKATEADUSED: tehnoloogia, inseneri teadused, matemaatika ÜHISKONNATEADUSED majandus, õigus, sotsioloogia, filosoofia, politoloogia jt Loeng 15

Loeng 16 ÖKOLOOGIA AINE

Loeng 17 ÖKOLOOGIA ALLDISTSIPLIINID ЭКОЛОГИЯ ОБЩАЯ ЭКОЛОГИЯ АУТЭКОЛОГИЯ СИНЭКОЛОГИЯ ПОПУЛЯЦИОН-НАЯ ЭКОЛОГИЯ (ДЕМЭКОЛОГИЯ) БИОГЕО- ЦЕНОЛОГИЯ ГЛОБАЛЬНАЯ ЭКОЛОГИЯ (учение о биосфере) ЭКОЛОГИЯ РАСТЕНИЙ ЭКОЛОГИЯ ЖИВОТНЫХ ЭКОЛОГИЯ МИКРООРГАНИЗМОВ ЭКОЛОГИЯ ВОДНЫХ ОРГАНИЗМОВ ЭКОЛОГИЯ других систематических групп ГЕОЭКОЛОГИЯ ЭКОЛОГИЯ СУШИ ЭКОЛОГИЯ МОРЯ ЭКОЛОГИЯ ПРЕСНЫХ ВОД ЭКОЛОГИЯ ТУНДРЫ ЭКОЛОГИЯ ПУСТЫНЬ ЭКОЛОГИЯ других географических подразделений ПРИКЛАДНАЯ ЭКОЛОГИЯ ПРОМЫШЛЕННАЯ (ИНЖЕНЕРНАЯ) ЭКОЛОГИЯ СЕЛЬСКО- ХОЗЯЙСТВЕННАЯ ЭКОЛОГИЯ МЕДИЦИНСКАЯ ЭКОЛОГИЯ ПРОМЫСЛОВАЯ ЭКОЛОГИЯ ХИМИЧЕСКАЯ ЭКОЛОГИЯ ДРУГИЕ ПОДРАЗДЕЛЕНИЯ ЭКОЛОГИЯ ЧЕЛОВЕКА СОЦИАЛЬНАЯ ЭКОЛОГИЯ ЭКОЛОГИЯ ГОРОДА ЭКОЛОГИЯ ЧЕЛОВЕ- ЧЕСТВА ЭТНОЭКОЛОГИЯ ЭКОЛОГИЯ ЖИЛИЩА ДРУГИЕ ПОДРАЗДЕЛЕНИЯ

ORGANISEERITUSE TASEMED ORGANISM RAKUD-EUKARIOODID RAKUD-PROKARIOODID MAKROMOLEKULID BIOSFÄÄR ÖKOSÜSTEEM POPULATSIOON Loeng 18 MOLEKULID AATOMID NUKLONID ELEMENTAARSED OSAKESED Ökoloogia tegeleb ökosüsteemide tasandiga

ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED MOLEKUL - ORGANELL RAKK, KUDE, ORGAN, ORGANSÜSTEEM ORGANISM / AUTÖKOLOOGIA POPULATSIOON / DEMÖKOLOOGIA KOOSLUS / SÜNÖKOLOOGIA BIOOM / BIOGEOTSENOLOOGIA BIOSFÄÄR / GLOBAALÖKOLOOGIA Loeng 19

Loeng 110 ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Ökosüsteem -isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist (elupaigast) ja milles toimub aine- ja energiaülekanne toitumissuhete kaudu. Экосистема – это безразмерная устойчивая система живых и неживых компонентов, в которой совершается внешний и внутренний круговорот вещества и энергии. Arthur Tansley

ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Ökosüsteemi moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid Loeng 111

ÖKOSÜSTEEMIDE LIIGID OLELUSKESKKONNA JÄRGI MAISMAA ÖKOSÜSTEEMID (METS, SOO, KÕRB) VEEÖKOSÜSTEEMID (OOKEAN, MERI, JÄRV) SUURUSE JÄRGI MIKROÖKOSÜSTEEMID (KÄND, TIIK, AKVAARIUM) MESOÖKOSÜSTEEMID (JÕGI, METS, SOO) PÄRITOLU JÄRGI LOODUSLIKUD ÖKOSÜSTEEMID (METS, MERI, SOO) ANTROPOGEENSED ÖKOSÜSTEEMID AKVAARIUM, LINN, KOSMOSELAEV) Loeng 112 MAKROÖKOSÜSTEEMID (OOKEAN, ANTARKTIKA, TUNDRA)

Loeng 113 ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Mikroökosüsteemid Känd Akvaarium Tiik

Loeng 114 ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Mesoökosüsteemid Jõgi Mets

Loeng 115 ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Makroökosüsteemid OokeanAntarktika Tundra

Loeng 116 ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Antropogeensed ökosüsteemid Linn Põld Kosmoselaev

Loeng 117 BIOSFÄÄR Biosfäär – globaalne ökosüsteem kreeka sõnadest: bios -elu sphaira – kera, sfäär Eduard Suess, 1875 Vladimir Vernadski,1926 Biosfäär – Maa elukeskkond

BIOSFÄÄR ELUSAINE elusorganismide kogum LITOSFÄÄR maakoor HÜDROSFÄÄR vesikond ATMOSFÄÄR õhkkond Loeng 118

Loeng 119 BIOSFÄÄR Elu eksisteerimise piirkond – alad, kus on tingimused elusorganismide ellu jäämiseks ja paljundamiseks Поле существования жизни – участки, где есть условия для выживания и размножения организмов Elu püsivuse piirkond –territooriumid, kus organismid jäävad ellu, kuid ei ole võimelised paljuneda Поле устойчивости жизни – территории, где живые организмы могут лишь выживать, но не могут размножаться

Loeng 120 BIOSFÄÄR Biosfääri piirid Ülemine: osoonikiht kõrgusel km Alumine: litosfääris sügavusel 2-3 km hüdrosfääris sügavusel km

Loeng 121 KESKKONNATEGURID KESKKONNATEGURID – on organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid KESKKONNATEGURID ABIOOTILISED ELUTA LOODUSE TEGURID BIOOTILISED ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED ANTROPOGEENSED INIMTEGEVUSE MÕJU

Loeng 122 KESKKONNATEGURID Abiootilised tegurid: Füüsikalised: päikesekiirgus, valgus, temperatuur, niiskus, rõhk, tuli, sademed, tuul jt. Keemilised: atmisfäärigaasid (hapnik, süsihappegaas) soolsus, vee ja mulla pH, toiteelemendid jt.

Loeng 123 KESKKONNATEGURID Biootilised tegurid: organismidevahelised suhted Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents)

Loeng 124 KESKKONNATEGURID Antropogeensed tegurid: Maavarade kaevandamine Metsaraie Soode kuivandamine Jahindus, kalandus Tööstus Põllumajandus

LIMITEERIVAD TEGURID Piirav ehk limiteeriv tegur – tegur, mis piirab organismi eksisteerimist (kasvu, aktiivsust, paljunemist jne) kõige rohkem Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes Miinimum – teguri väiksem vajalikkuse määr, mida organism veel talub Maksimum – teguri suurim vajalikkuse määr, mida organism veel talub Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Loeng 125

LIMITEERIVAD TEGURID Loeng 126 MIINIMU M MAKSIMU M temperatuur Organismi kasv optimum Organismi taluvuspiirid olenevalt keskkonnateguri intensiivsusest Graafiline väljendus - tolerantsuskõver. Sellel märgitakse: alumine ja ülemine taluvuslävi optimaalne tsoon ja optimum horisontaalteljel teguri intensiivsus vertikaalteljel organismi aktiivsus, mingi eluprotsessi sõltuvus antud tegurist

ÖKOLOOGILINE AMPLITUUD EÜRÜTOOPSED ORGANISMID –laia ökoloogilise amplituudiga organismid Eurütermsed organismid (teguriks on temperatuur). Näiteks, Niiluse jões elav hammaskarpkala on aktiivne +10 º C kuni +40 º C temperatuuri juures Eurüfaagid (teguriks on toit). Näiteks, rändrott, naerukajakas, inimene Eurühaliinsed organismid (teguriks on soolsus). Näiteks, balti lamekarp, põisadru Loeng 127

ÖKOLOOGILINE AMPLITUUD STENOTOOPSED ORGANISMID – kitsa ökoloogilise amplituudiga organismid Stenotermsed organismid (teguriks on temperatuur). Näiteks, arktiline kala kirju trematoom elab meres -2 º C kuni +2 º C temperatuuri juures Stenofaagid (teguriks on toit). Näiteks, bambuskaru, koaala Stenohaliinsed organismid (teguriks on soolsus). Näiteks, mageveetigu Loeng 128

Loeng 129 LIMITEERIVAD KESKKONNATEGURID Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem 1840.a Shelfordi tolerantsusreegel : organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist 1910.a Liebigi tünn

Loeng 130 ELUSAINE (ORGANISMID) AUTOTROOFID EHK PRODUTSENDID HETEROTROOFID EHK KONSUMENDID MIKSOTROOFID

Loeng 131 ELUSAINE Autotroofid – esmase orgaanilise aine loojad, sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, nitraadid jt) Fotoautotroofid (taimed)Kemoautotroofid (tsüanobakterid)

Loeng 132 ELUSAINE Heterotroofid – orgaanilise aine tarbijad, organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumissaadustest. Nekrotroofid Biotroofid Saprotroofid

Loeng 133 ELUSAINE Miksotroofid – organismid, kes võivad toituda nii autotroofselt, kui heterotroofselt (näiteks, putuktoidulised taimed) Венерина мухоловкаРосянка Kärbsepüünis Drosera tokaiensis

Loeng 134 KEEMILISED ELEMENDID ORGANISMIDE KOOSTISES Põhielemendid Главные 1-60% C, H, О, N PÜSIVAD ELEMENDID ПОСТОЯННЫЕ КОМПОНЕНТЫ Kaaselemendid Сопутствующие 0,05-1% Na, Mg, P, S, Cl, K, Ca Mikroelemendid Следовые 0,05% B, F, Si, Mo, I, Mn, Fe, Co, Cu, Zn MUUTUVAD ELEMENDID ПЕРЕМЕННЫЕ Kaaselemendid Сопутствующие (побочные) Al, Ti, V, Cr, Ni, As, Br, Rb, Sr КОМПОНЕНТЫ Mikroelemendid Следовые He, Li, Be, Ar, Se, Ga, Ge, Sc, Y, Nb, Ag, Cd, Sn, Sb, Ba, W, Au, Hg, Tl, Pb, Bi, Ra, Th, U Biogeensed elemendid О ~ 70%, С ~ 18%, Н ~ 10% organismide massist, N, P, K, kokku ~ 60 keemilist elementi

Loeng 135 ELUKESKKONNAD Organismi elukeskkond on abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite kogum, mis mõjutab organismi elu ÕHK VESI MAISMAA ORGANISM

Loeng 136 BIOINDIKAATORID Bioindikaatorid on liigid, keda saab kasutada ökosüsteemi või keskkonna seisundi hindamiseks (samblad ja samblikud, vähid jt)